Reves Grupp OÜ

Asutanud Rein Veskimäe peamiselt populaarteaduslike raamatute kirjastamiseks. Firma toimetab ja kirjastab mitmesuguseid voldikuid, prospekte, bülletääne, mis seotud teadusürituste, konverentside, sümpoosionide jm korraldamisega.

Endast

Nimi: Rein Veskimäe (1936).

Teaduse populariseerija

Sünnikoht: Tallinn.

Haridus: Loksa Keskkool (1955), Tallinna Pedagoogiline Instituut (1960).

Eriala: füüsika-matemaatika.

Töö: olnud õpetaja mitmes koolis. 1967. aasta jaanuarist 2012. aasta lõpuni Horisondi toimetaja; avaldanud Horisondis üle 230 ja toimetanud üle 2200 artikli; 2000. aastal asutas kirjastuse Reves Grupp OÜ, praegu selle juhatuse liige. Eesti Ajakirjanike Liidu liige.

Hobid: aiatöö, reisimine, varem ka hobi- ja võistlustants.

Perekond: abielus, kolm poega, viis lapselast, kaks lapselapselast.

Teaduse populariseerimine

1. Olnud 47 aastat reaalteaduste toimetaja Horisondis.

2. Koostanud-toimetanud

3. Koostanud-toimetanud ja kirjastanud

4. Toimetanud-kirjastanud

5. Kirjastanud 

6. Toimetanud

7. Küla teaduspäevade korraldamine

Tunnustused

Universumi sari

Universum valguses ja vihmas

Universum valguses ja vihmas

Hind 7 eurot

See Eesti atmosfäärifüüsikute 35 artiklist koosnev koguteos annab ülevaate Maa atmosfäärist, päikesekiirgusest, ilmast ja kliimast.
Koostanud Tartu Observatooriumi vanemteadur Uno Veismann ja teadusajakirjanik Rein Veskimäe. Keeletoimetaja Tiiu Kukk, kujundanud Kersti Tormis.
Autoriteks on meie atmosfäärifüüsikute tuntumad esindajad: Sirje Keevallk, Viivi Russak, Kalju Eerme, Rein Rõõm, Hannes Tammet, Andres Tarand, Ain Kallis, Olavi Kärner, Jaak Jaagus ja paljud teised peamiselt Tartu Observatooriumi ja Tartu Ülikooli teadlased.
344 lk, 170x240 mm, rikkalikult illustreeritud kõvakaaneline värvitrükis köide. Kirjastas OÜ Reves Grupp.
See on neljas Universumi-sarja algupärand. Kõigepealt, 1997 ja 1998, ilmus Horisondi väljaandena esimene “Universum” – astronoomiakogumik. 2003. aastal ilmus OÜ REVES Grupp väljaandena Eesti osakestefüüsikute artiklitest koostatud kogumik “Universumi mikromaailm” ning 2004. aastal Universumi-triloogia kolmas raamat, geoloogide sulega kirjutatud “Maa Universumis”.
Raamatus “Universum valguses ja vihmas” on kõne all meile valgust ja soojust andev Päike ning Maad ümbritsev atmosfäär – omapärane tekk, mille all toimetab Inimene, kelle tegevus sõltub suuresti ilmast ja kliimast. Seda kurvem, et nüüd, nagu enamik teadlasi teab ja kinnitab, saeb Inimene oksa, millel istub  – atmosfääriprotsessid olevat tasakaalust välja loksutanud ta ise. Ning seetõttu kipub hautav õhuookean kergitama maakera temperatuuri nii kõrgele, et katastroofiaugust väljapääsu polegi näha. Ent on veendunud teisitimõtlejaid, ka selle kogumiku autorite hulgas, kes ei süüdista niivõrd inimesi, vaid väidavad, et suures osas toimuvad sündmused atmosfääris rohkem Looduse reeglistiku järgi ja kujundavad Maa kliimat oma stsenaariumi kohaselt.
Laiale lugejaskonnale mõeldud populaarteaduslikku koguteost soovitab üleriigiline geograafia ainenõukogu kasutada geograafia õpetamisel.
Kogumiku väljaandmist on toetanud Eesti Vabariigi Haridus- ja Teadusministeerium, Keskkonnainvesteeringute Keskus, Eesti Teaduste Akadeemia ja ja Tartu Observatoorium.

 

Sisukord

Saateks  Rein Veskimäe 

Piiride tunnetamisest õhkkonnas ja ühiskonnas        Marek Strandberg

Atmosfäär

Atmosfääri koostis ja ehitus                                   Kalju Eerme        

Õhuvoolud atmosfääris                                          Rein Rõõm               

Atmosfääriaerosool ja õhusaaste                            Eduard Tamm

Elekter õhus                                                         Hannes Tammet

Helkivad ööpilved                                                   Kalju Eerme

Kuidas tekib osooniauk                                          Kalju Eerme  

Optikanähtused taevas                                          Andres Kuusk

Päikesesüsteemi teiste planeetide atmosfäärid          Mihkel Jõeveer

Päikesekiirgus

Päike – lähim täht                                                  Laurits Leedjärv  

Päike ja atmosfäär                                                 Sirje Keevallik

Eesti kiirguskliima                                                  Viivi Russak 

Päikesekiirgus ja energiavõsa                                  Madis Sulev 

Päikese ultraviolettkiirgus                                       Uno Veismann

Päikesekiirgus peegeldub veepinnalt                        Anu Reinart

Atmosfääri kaugseire kosmosest                            Rein Veskimäe

Ilm

Mis on ilm ja kuidas see kujuneb?                           Piia Post

Varasemad ilmavaatlused Eestis                             Andres Tarand

Eesti ilmateenistus tänapäeval                               Jaan Saar, Ain Kallis

Ilmaennustamine – teadus või looming                   Merike Merilain

Ilma ennustavad arvutid                                       Aarne Männik

Pilved – meie igapäevased kaaslased                      Milvi Jürissaar

Kogu taevas ühel pildil           Uno Veismann, Ilmar Ansko, Silver Lätt

Tuuled ja tuuleenergeetika võimalused Eestis          Ain Kull

Tormid Eestis                                                      Jaak Jaagus

Taifuunid, tornaadod ja trombid                            Ain Kallis

Üleujutus – mere valuline reaktsioon tormidele        Tarmo Soomere 

 

Kliima

Kliima ja selle muutumine                                      Jaak Jaagus

Millest räägivad õhutemperatuuri aegread               Olavi Kärner

Kliimaheitluste vaherahu aeg                                 Kalju Eerme

El Niño ei põhjusta ainult nälga                             Sirje Keevallik

Ookean ja kliima                                 Ivar Murdmaa, Elena Ivanova

Tuumaöö, tuumatalv ja tuumanälg                        Kalju Eerme

Eesti kliima tulevikust                                           Sirje Keevallik

Rahvusvahelised lepped kliima soojenemise pidurdamiseks    Tiit Kallaste

Kes on kes atmosfääriuuringutes?

Aineregister

Isikuregister

Maa Universumis

Hind 14 eurot (alles mõni raamat)

Eestis puudus laiemale lugejaskonnale mõeldud omakeelne geoloogia üldküsimusi käsitlev populaarteaduslik raamat. Käesolev kogumik sisaldab olulist lisamaterjali ka nii üldhariduskoolide õppureile kui ka kõrgkoolide üliõpilastele.
Raamat peaks kindlasti leidma koha loodusloo ja maateaduse õpetajate töölaual, et avardada teadmisi Maast kui pidevalt muutuvast ja arenevast looduslikust süsteemist ja pakkuma huvi seetõttu, et ta käsitleb geoloogia kõige atraktiivsemaid küsimusi: Maa teket, mandrite rännet, maavärinaid, vulkaanipurskeid, jääaegu, meteoriite ja nende plahvatusjälgi, elu teket, hiidsisalikke, inimese ilmumist jne, jne.
Kogumik peaks andma ka teatud ülevaate Eestimaa geoloogiast, mis on asetatud üldisesse taustsüsteemi. Kõik kogumiku autorid on tuntud Eesti geoloogid peamiselt Tallinna Tehnikaülikooli Geoloogia Instituudist ja Tartu Ülikooli Geoloogia Instituudist.
Ühtlasi on “Maa Universumis” järg kogumikule “Universum” (1997) ja 2003. aasta septembris ilmunud kogumikule “Universumi mikromaailm”.
Kokku moodustab see ainulaadse triloogia, mis kõik on koostatud Eesti teadlaste artiklitest, ja millist pole arvatavasti ühelgi rahval.
Kogumiku “Maa Universumis” on koostanud-toimetanud geoloogiadoktor Heldur Nestor, akadeemik Anto Raukas ja teadusajakirjanik Rein Veskimäe.

"Maa Universumis" saatesõna

1997. aastal ilmunud raamatus “Universum” kirjutasin saatesõnas: “Kahtlemata on planeet Maa Universumi lõputus avaruses eriline paik… Meie olemasolu on tõestus selle kohta, et Universum võib teatud arengustaadiumil mõistuslikku elu sünnitada…”
Käesolevast kogumikust saamegi teada, kuidas Maa on sündinud, aastamiljardite jooksul eriliseks paigaks kujunenud ning Inimese oma evolutsiooni pikal teekonnal ilmale toonud.
Maa pole omaette ja iseenesest tekkinud. Tema algrakud on pärit Universumi hiigelkärjest – galaktikatest, tähtedest…Päikeselt. 2003. aastal ilmunud raamatus “Universumi mikromaailm” käibki jutt just mainitud makrokehade ning meie endi tillukestest koostisosakestest. Universumi-triloogia käesolev kolmas kogumik koosneb peamiselt Tallinna Tehnikaülikooli Geoloogia Instituudi, Tartu Ülikooli Geoloogia Instituudi ja Eesti Geoloogiakeskuse teadlaste kirjutistest, millele sekundeerivad oma sõnaseadmisoskusega nende kolleegid Tõraverest, Moskvast ja Stockholmist. Ning kõik need 22 autori eripalgelised ja ometi ühtsesse järjepidevasse tervikusse sobitatud lood peaksid andma vastuse küsimusele, mis on Maaga 4,5 miljardi pikkuses ajaloos juhtunud ning millised protsessid on tema arengut mõjutanud ja kujundanud.
Nendes lugudes on püütud lahata populaarses vormis geoloogilisi protsesse (dünaamiline geoloogia) ning Maa ja selle elustiku geoloogilist arengut (ajalooline geoloogia). Sellise ainestiku valiku üheks põhjuseks on asjaolu, et kogu maailmas on tohutult kasvanud huvi Maa ja selle elustiku kauge geoloogilise mineviku vastu, mille on kutsunud esile uued faktid ja teooriad Maa ehituse ning arengu kohta. Raamat peaks kindlasti leidma koha loodusloo ja maateaduse õpetajate, üliõpilaste ning õpilaste töölaual, et avardada teadmisi Maast kui pidevalt muutuvast ja arenevast looduslikust keskkonnast.
Eks seepärast soovitagi Eesti Vabariigi Haridus- ja Teadusministeerium käesolevat kogumikku kasutada koolis lisaõppematerjalina. Tavalugejaile peaksid need leheküljed pakkuma huvi seetõttu, et siin käsitletakse geoloogia kõige atraktiivsemaid küsimusi: Maa teket, mandrite rännet, maavärinaid, vulkaanipurskeid, jääaegu, meteoriite ja nende plahvatusjälgi, elu teket, hiidsisalikke ja inimese ilmumist… ning tema tegusid ja tegematajätmisi. Lisaks sellele on raamatus antud ülevaade nende geoloogia-alaste küsimuste kohta, milles pakub sobivat ainestikku Eesti maapõu. Koos selle raamatuga tuleb tunnistada, et Eesti astronoomide, osakestefüüsikute ja geoloogide sulest on meil tänasest olemas emakeelne, oma teadlaste kirjutatud Universumi-triloogia, mille taolist ei ole arvatavasti ühelgi rahval.

Rein Veskimäe

Universumi MIKROMAAILM

Läbi müüdud

Koostanud-toimetanud Jaak Lõhmus ja Rein Veskimäe

Saateks

Üks asi on see, mis meile vaid kaugusest kätte paistab, teine see, mida me võime nii näha kui ka puudutada. Valgus, mis jõuab meieni kaugelt tähelt, võib olla erisuguse värvusega. Asjad, mida me tänu valgusele näeme, ja mida sageli pihku haarame, on erisuguse kujuga. Aga ühine neile kõigile, nii tähtedele, valgusele kui esemetele, on üks – nad koosnevad millestki. Millest? Terakestest, kübemetest, kristallikestest, tilkadest või veel millestki muust? Kus on väiksuse piir? Kas öeldu on piisav mikromaailmast ettekujutuse saamiseks? Tänapäeva arusaamu arvestades kaugeltki mitte. Igavene küsimus Demokritose ja Aristotelese aegadest, mil algelementideks peeti tuld, õhku, vett ja maad, on olnud päevakorral aastasadu, mille jooksul inimkonna erksamad pead hakkasid ümbritsevast süvatasemel midagi taipama ja oma mõtteid kirja panema. Arusaamad mikromaailmast on aegade jooksul käänulisi teid pidi kulgemisel muutunud ning andnud lõpuks teadmised ja võimalused nende rakendamiseks otse meie oma silme all.  Selle tulemusena võime just nende tillu-tillukeste osakeste maailma – mikromaailma – võlukepikeste (loe: osakeste) kaudu oma igapäevaelu nautida.
Kuidas selleni on jõutud ja millises seisus oleme praegu, sellele tahabki käesolev kogumik vastata, teada anda, mis on elementaarosake ja kui elementaarne on elementaarne? Miks on kogumiku pealkirjaks “Universumi mikromaailm”? Aga seepärast, et meie Universum tuli ilmale just elementaarosakeste supina, millest hiljem sündisid galaktikad, tähed ja planeedid. Ja millest ühel, nimega Maa, kõnnib nüüd mõistuslik olend – Inimene. Osakesed alates elektronidest, prootonitest, neutronitest ning lõpetades top-kvargi ja tauneutriinoga, on meie Universumi ehituskivid, neid siduv mört või jõu ülekandjad nende kivikeste vahel.
Seepärast, kui 1997. aastal ilmus kogumik “Universum”, tuli peagi mõte koostada sellele järg “Universumi mikromaailma” näol. Nüüd, pärast kuueaastast ootamist, ongi kogumik Teie ees! Kindlasti võtab see koha sisse nii õpetajate kui ka paljude õpilaste  raamaturiiulil, töölaual ja seljakotis, sest Haridusministeerium soovitab käeshoitavat raamatut kasutada lisamaterjalina füüsika õpetamisel ja õppimisel. Miks mitte ei võiks siia kiigata ka üliõpilased, sest kogumikus leidub ühe ja sama asja kohta lugusid erineval tasemel. Nende kaudu võib saada teadmisi üldisemal kujul, aga ka süvitsi. Eriti käib öeldu peatükkide kohta, mis käsitlevad sümmeetriaprobleeme, Standardmudelit, stringe ja braani-maailma. Aga see pole siiski õpik, vaid kirjutatud kõigile neile, kes tahavad oma vaimu värske hoida ja süveneda maailmapilti selle sõna otseses mõttes nüüdisaegset teaduse taset silmas pidades.       
Et nii hästi on läinud, selle eest suur tänu kõikidele toetajatele: Rootsi Kuningliku Teaduste Akadeemia akadeemikule professor Indrek Martinsonile, Lundi Ülikoolile, Tartu Ülikooli Füüsika Instituudile, Armin Kõomägile ja teistele.
Ning loomulikult tänusõnad teadlastest autoritele, peamiselt Tartu Ülikooli Füüsika Instituudist, ning eraldi füüsika-matemaatikadoktor Jaak Lõhmusele, kelleta käesolev kogumik poleks kunagi trükki jõudnud!                                                                        
Rein Veskimäe

Universum

Läbi müüdud

Kogumiku "Universum" on koostanud-toimetanud Rein Veskimäe koos astronoom Peep Kalviga.

Kujundanud Krista Saare, keeletoimetaja Tiiu Kukk. Autoreid on 27, kõik Eesti teadlased. Väljaandja: ajakiri Horisont 1997. Tallinna Raamatutrükikoda. Haridusministeerium soovitab kasutada koolides õppematerjalina. Tähistaevas on inimesele kätte paistnud nii kaua, kui ta nägija on olnud. Arusaamine, mis seal üleval vilguvad, ei tulnud aga kaugeltki kohe. Küsimusele, mis on tähtede taga, hakkasid astronoomid tänapäeva mõistes vastuseid leidma alles suhteliselt hiljuti.

Kuidas Universum tekkis ja aastamiljardite jooksul arenes, milline ta välja näeb ja mis temast üldse võiks edaspidi saada, seda hakati teoorias ja vaatlustele tuginedes seletama alles mõnikümmend aastat tagasi. Universumi kärjekujuline ehitus on viimase paari aastakümne veendumus, mille kujunemisel on nii teadlaste kui ka rahva hulgas palju ära tehtud Tartu Observatooriumis akadeemik Jaan Einasto juhtimisel. Sellest on kirjutatud ka raamatu avapeatükis. Mis on aga hiigelkärje ehituskivid? Nendeks on galaktikad ehk tähesüsteemid ja galaktikaparved ning nende parvede parved ehk superparved.

Sinna kuuluvad tähed ja loomulikult tähtsaim nende hulgas – Päike oma planeedisüsteemiga. Siit ka järgnevate peatükkide nimed: Galaktikad, tähed ja Päikesesüsteem. Juttu on inimese osast teaduse edendamisel, vaatluste korraldamisel, selleks vajalike vahendite ehitamisel ja kosmoselendudest Kuule ning teiste planeetide juurde. Lisatud on maailma olulisemad teaduskorüfeed astronoomia arendamisel nii sõnas kui pildis, ning Eesti astronoomide fotod ja lühielulood.

Ei puudu vajalik teatmematerjal ning aine- ja isikuregister.

Põline partituur

Põline partituur. Intervjuud akadeemikutega

Põline partituur. Intervjuud akadeemikutega Hind 1 euro

Formaat 145x235, pehmed kaaned lakkadega, liimköide.
Illustreeritud must-valge trükk, maht 144 lk.
Kujundus: Kersti Tormis
ISBN 978-9949-21-566-9
Trükitud Tallinna Raamatutrükikojas
Väljaandmist toetas Eesti Kultuurkapital.

See kogumik sisaldab Horisondi reaalteaduste toimetaja Rein Veskimäe viimaste aastate intervjuusid Eesti akadeemikutega. Nendeks on astrofüüsik Arved Sapar, tahkisefüüsik Peeter Saari, merefüüsik Tarmo Soomere, mehaanikateadlane Hillar Aben, matemaatik Ülo Lumiste, geoloog Dimitri Kaljo, arvutiteadlane Raimund-Johannes Ubar ja täppisteadlane Ene Ergma. "Põlise partituuri" I osa ilmus 2007 märtsis.

Kõnealuses kogumikus on avaldatud ka kõikide Rein Veskimäe toimetatud ja kirjutatud ning aastatel

1967-2010 Horisondis ilmunud artiklite register, kokku ligi 2500 nimetust.

See aitab kergesti leida üles ajakirja Horisont vastava numbri, kust saada lisamaterjali õppetööks või referaatide kirjutamiseks sobival teemal.

Saateks

Lugupeetud lugejad!

2007. aastal jõudis teie ette üks väike kogumik “Põline partituur. Eesti teadlased horisondil”, kus kirjas paljud lood ja lookesed Eesti teadusmaastikul juhtunust aastatel 1967–2007. Teiste hulgas olid tähelepanu all 22 Eesti akadeemikut – nende teod, jutud ja tõekspidamised. Käesolevas kogumikus olen avaldanud viimase kolme aasta intervjuud akadeemikutega. Vastused olen jäädvustanud neid kuulates ja hiljem nende mõtteid üles tähendades. Või siis nendele endale mõttelõnga kudumiseks minu pakutud lõimele rohkem aega andnud, et oma sõnum kirja panna segamatult, vaikuses ja üksi olles. Kogumiku viimane lugu “Jooksujalu” on aga hoopis tavapäratult siinsete kaante vahele jõudnud. Umbes nagu mõnikord laululoomingus on juhtunud, et viis ammu valmis, enne kui tekib mõte sõnade kirjutamiseks.

See on Raimund Ubari lugu, mille ta mõned aastad tagasi minu kätte usaldas ja mis nüüd lühendatult ja teises kuues esmakordselt ilmub. Ent mitte ainult tema lugu. See on ka väike läbilõige Eesti teaduse

ning tehnikakõrghariduse olukorrast ja võimalustest Eesti Vabariigi taassünnijärgsel perioodil. Tollest ajast, mil kõik teisedki siin vastajad teadusse sügavaid vagusid ajasid ning jäädavaid jälgi jätsid – igaüks PÕLISE PARTITUURI järgi oma pillil mängides ning maailma teadusorkestri värve rikastades.

Selgitamist vajab veel üks asi. Hiljaaegu otsustas Sihtasutus Archimedes koos Eesti Teaduste Akadeemia ning Eesti Haridus- ja Teadusministeeriumiga määrata mulle elulutöö preemia. Võib tekkida küsimus: mille eest? Sellest lähtuvalt avaldangi raamatu lõpus nimekirja kõikidest minu toimetatud, kirjutatud ja Horisondis avaldatud lugudest, samuti kirjastatud raamatutest. Loodan, et neid lõpulehekülgi sirvides jõutakse kergemini jälile nii mõnelegi kunagi Horisondis trükitud peamiselt reaalteadusi kajastavale loole, kui kellelgi peaks selleks vajadus tekkima. Kõikidele nimekirjas mainitud lugude autoritele ja siinkohal vastanutele suur aitäh Eesti rahva valgustamisel viimase 44 aasta jooksul. Horisont ise aga just alustas oma 45. sammu ümber Päikese.

Rein Veskimäe
Jaanuar 2011

Põline partituur. Eesti teadlased horisondil

Hind 1 euro

Ilmunud on Rein Veskimäe kirjutatud kogumik Eesti teadlastest ja teadusest: "Põline partituur. Eesti teadlased horisondil". Selles avaldatakse intervjuud 22 Eesti akadeemikuga. Nendeks on: Ene Ergma, Jüri Engelbrecht, Jaan Einasto, Endel Lippmaa, Enn Mellikov, Karl Rebane, Enn Tõugu, Georg Liidja, Nikolai Alumäe, Boris Tamm, Hillar Aben, Anto Raukas, Peeter Saari, Harald Keres, Indrek Martinson, Leo Mõtus, Olav Aarna, Raimund Ubar, Aksel Kipper, Arnold Humal, Karl Orviku ja Grigori Kusmin. Samuti leiate raamatust intervjuud NASA eestlasest raketiehitaja Jyri Korgiga ning USA Kuul käinud astronaudi Edgar D. Mitchelliga. Laiale lugejaskonnale ja koolidele mõeldud raamat pakub nii mõndagi huvitavat füüsikast, astronoomiast, biofüüsikast, informaatikast, kosmonautikast-astronautikast, geoloogiast, meditsiinist, ilmast-kliimast, teadusajaloost, meie tuntud ja tunnustatud teadlaste elust ning ka tulevikumeestest – rahvusvahelistel aineolümpiaadidel medaleid võitnud noortest.
Kokkuvõtlik kogumik ka Horisondi lugejaile.
Raamatu väljaandmist toetasid Eesti Rahvuskultuuri Fond ning Eesti Vabariigi Haridus- ja Teadusministeerium.
264 lk, 145x240 mm, must-valge fotodega illustreeritud pehmekaaneline lakkadega õmmeldud köide. Väljaandja OÜ Reves Grupp.

Raamatu saatesõna

Lugupeetud lugeja! Käesolevaga jõuab teie ette üks väike kogumik, mis seotud läbi 40 aasta minu toimetajategevusega ajakirjas Horisont. Et kõik siia valitud enda kirjutatud või intervjuude ja jutuajamistena üles tähendatud lood Eesti teadusest ja teadlastest on selle aja jooksul laiali pillutatud mööda Horisondi aastakäike, siis tekkis mõte osa oma kahesajast Horisondis ilmunud artiklist kokku koondada. Siin on lugusid astrofüüsikast, küberneetikast, kosmonautikast, tahkisefüüsikast, laseritest, arvutitest, informaatikast, korrast ja kaosest. Aga neidki, mis puudutavad bioloogiat ja geoloogiat, ilma ja kliimat, isegi meditsiini ja ajalugu. Samuti saab lugeda mõttevahetusi mitmete nende teadusalade esindajatega. Ka kohtute kahekümne kahe väljapaistva Eesti akadeemikuga, kes räägivad oma tööst ning teaduse osast ühiskonnas.
Füüsika-matemaatikadoktor Jaak Lõhmus on kogumikus "Universumi mikromaailm" kirjutanud: "Öeldakse, et peaaegu kogu meie, n-ö Lääne kultuuri intellektuaalne haridus on saanud aluse Antiik-Kreekast. Seda pärandit ignoreerida on lihtsalt võimatu. Te ei pruugi midagi teada nendest mõtlejatest, ei pruugi olla kuulnud Platoni ja Aristotelese nimesidki, kuid teie vaimne kultuur, mõtlemise reeglid, keelelised kujundid ja maailmapilt on siiski nende meeste otsese mõju all, mis on meieni kandunud läbi kahe aastatuhande. Nii nagu veevool lihvib kive, nii on aja vool lihvinud ka nende meeste õpetusi, millest väga palju olulist on siiski jõudnud meieni."
Eks säärases lihvimise protseduuris ole olnud oma osa ka Eesti teadlastel. Sellesse teaduse hiigelorkestrisse, kuhu kuuluvate pillide, s.t teadusalade, pink oli algul üsna lühike, on lisandnud eriti viimase sajandi jooksul väga palju uusi teadusharusid, ka suur osa neist, mida eespool mainisin. See kõik on rikastanud tohutult orkestri värve, kuid teaduse üldine partituur on siiski põline – lausa antiikne! Aga ometi ühte eesmärki taotlev: et me kõik seda orkestrit just uuemas kuues kuulatada suudaksime ja tema tegevusest osa saaksime. Olgu selleks siis laserikiirega ravimine või süntesaatoril musitseerimine. Just oma pillidelt õigete helide väljameelitamine on olnud ka Eesti teadlaste peamine tegevus suure maailmateaduse põlisorkestris. Mõned lood nendel mängimisest ja mänguoskusest ongi koondatud selle raamatu kaante vahele.

Rein Veskimäe
Veebruar 2007

Kontakt

Reves Grupp OÜ
Reg nr: 10674053
KMKR: EE100620403
A/a nr: 221014694935
Tel: 56 505 899
E-post: veskimae.rein@gmail.com
Url: www.reves.ee
Aadress: 12917 Tallinn, Tammsaare tee 125-49

Rein Veskimäe
Rein Veskimäe. Foto: Marko Mumm